Lühidalt Võrumaa ajaloost

Võrumaa ümbruse vananenud asula arheoloogilised leiud on saadud Roosisaarest (Tamula järv) ning Võhandu lähedalt Villast ja Kääbast. Kolmeteistkümnenda sajandi alguse poole oli Võrumaa vööndis koht Uganda maakonnaga ja 122451558 Tartu piiskopkonna juurde.

Neljateistkümnendal sajandil pandi kokku Kirumpää ja Vastseliina linnused ning varasema lähedal töötati tagasihoidliku kogukonnaga. Põlva ja Urvaste 13 – 15 algavad Võrumaa palatitest. sajandil, Karula tõenäoliselt neljateistkümnendast kuni kuueteistkümnendani.

Rõuge tõenäoliselt 16. sajandi teisest 50% -st ning Hargla, Kanepi, Räpina ja Vastseliina seitsmeteistkümnendast sajandist. Aastail 1558–82 (Vene-Liivi sõja ajal) oli Võrumaa vööndil koht Venemaa riigiga, 1582–98 Tartu Poola-Leedu territooriumi administratsioonil ja 1598–1625 vojevoodkonnale: Vastseliina ja Kirumpää tähevalijad ja osa Tartu tähe toetajateni.

Rootsi põhimõtte (alates 1625. aastast) ja vene suuniste alguse (aastast 1704) ajal oli Võrumaal koht Tartumaaga. Aastail 1783‒96 oli ta erinev lokaat (fookus 1783‒84 Vana-Koiola, aastast 1784 Võru). Sel ajal raamiti Tartu-Võru kaksikringkond.

Politsei vahetusega (1888) muutus Võrumaa jälle teistsuguseks rajooniks. Kuskil vahemikus 1734–355 loodi Räpina paberivabrik. 1784. aastal toimus töölisklassi mäss Räpinas, Karulas ja kuskil mujal, 1841. aastal oli Urvastes rahutus. Aastatel 1845–48 vahetas 11% Võrumaa elanikest õigeusu.

Kodumaade tõeline omandamine algas 1851. aastal (Kanepis) ja toimus peamiselt 1860. – 80. aastal. Just Kanepi kogudus osales riigi arengus.

XIX sajandi teisel 50% -l ja kahekümnenda sajandi alguses kolisid töölised Venemaale. 1889. aastal avati Valga – Pihkva ja 1931. aastal Tartu – Petseri raudtee.

1905. aastal toimusid Võrumaal (Antslas, Vastseliinas, Toolamaal) aiandusspetsialistide mobid, igal juhul moodustati 9 maapiirkonnas edumeelne hoolekogu ja Mooste osariigis oli konflikt sõjaväelastega.

Bolševike standard oli Võrumaal 10. novembril 1917 – 24. aprillil 1918. Vabadussõja ajal oli Võrumaa Punaarmee poolt kaasatud 8. märtsil 1918 – 1. jaanuaril 1919. 1921. aastal Hargla ja Karula kogudused eraldati Võrumaalt (seotud Valgamaaga), 1925. aastal Meeksi kihelkonnast (seotud Tartumaaga).

Antslast kujunes 1920. aastal alev ja 1938. a. 1920–38 oli Võõpsu lisaks alandlik kogukond. Aastatel 1939–1945 oli Võrumaal 26 maalähedast piirkonda (aastani 1939 44). Saksa okupatsioon algas Võrumaal 7. – 9. VII 1941 ja lõppes 12. – 17. VIII 1944.

Räpina paberivabrik

1945. aastal muutus Räpina tagasihoidlikuks kogukonnaks. 1945. aastal lisati Võrumaale (Meremäe, Mäe ja Saatse maapiirkonnad; summa 400 km2) tükk Eestist, kuhu oli Eestist jäänud ületamatult setu rahvastik. 1950. aastal maapiirkondade väljaarendamisel kaotati piirkonnad, Antsla, Vastseliina ja Võru paikkond ehitati Võrumaalt üles, Otepääks peeti 2 maalähedast piirkonda, 5 Põlva provintsipiirkonda ja Räpina tagasihoidlikku kogukonda ning 6 maapiirkonda Räpina piirkonda.