Seksuaaltervis

Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees. Seksuaaltervise tagavad partneriga ühistel arusaamadel ja väärtustel põhinevad, nauditavad ja turvalised seksuaalsuhted. Selle aluseks on positiivne hoiak inimese seksuaalsusesse, positiivne enesehinnang ning vastastikune austus. Hea seksuaaltervis parandab inimese elukvaliteeti, isiklikke suhteid ja kommunikatsiooni ning arendab ja kujundab seksuaalset identiteeti.

Seks ja seksuaalelu alustamine

Esimene seksuaalne vahekord või seks uue partneriga võib olla väga meeldiv kogemus, kuid ainult sel juhul, kui oled selleks valmis. Seks on kõigi jaoks suur asi, isegi nende jaoks, kes tunduvad sellesse suhtuvat enesekindlalt ja lõdvalt.  Astu vahekorda alles siis, kui tunned, et oled selleks valmis ning usaldad ja austad oma partnerit. Teadliku otsuse langetamiseks on oluline omada kogu vajalikku informatsiooni. Mõtle läbi, kas tead piisavalt raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste ning nende ennetamise kohta, kas Sul on võimalik oma partneriga rääkida rasedusest, kontratseptsioonist ja suguhaigustest rääkida, kas usaldad oma partnerit ja oled endas kindel. Kui eeltoodud küsimused saavad eitava vastuse, siis ei ole Sa tõenäoliselt seksiks valmis. Otsuses oodata seksiga senikaua, kuni tunned, et oled selleks valmis, ei ole midagi halba. Ootamine on Sinu eelisõigus ja selle pärast pole vaja ennast süüdi tunda. Võib-olla ei ole sa vahekorraks emotsionaalselt valmis või ei sobi seks sinu usuliste või kultuuriliste tõekspidamistega. Võib-olla pead sa rääkima oma partneriga või saama rohkem teavet raseduse, suguhaiguste ja kontratseptsiooni kohta. Kõigi kahtluste ja küsimustega tuleks tegeleda enne otsuse langetamist. Tihti vaevavad noort igasugused erinevad küsimused. Kas mul on olnud liiga palju partnereid? Kas ma peaksin magama sama paljude inimestega kui mu sõbrad? Kas minu vanuses on normaalne olla veel süütu? Paljud inimesed esitavad endale neid küsimusi ja võrdlevad oma suguelu kaaslaste omaga või televisioonis ja filmides nähtuga. Võid tunda survet süütuse kaotamiseks. Kui astud vahekorda ajendatuna pelgast soovist kaotada süütus või seetõttu, et kõik su sõbrad on juba seda teinud, võid seda hiljem kahetseda. Süütuse kaotamiseks ei ole “õiget” vanust. Sul on õigus oodata seksuaalelu alustamisega seni, kuni tunned, et oled selleks valmis. Samamoodi ei ole reegleid selle kohta, kui tihti seksida või mitu partnerit peaks sul elu jooksul olema. Mõnel inimesel on suurem libiido kui teisel ehk nad võivad soovida seksida tihemini ja enamate partneritega. Oluline on see, et järgid oma enesetunnet ja soove ning kasutad vahekorra ajal alati vajalikke kaitsevahendeid.

Suguhaigused ja nende vältimine

Sugulisel teel levivad haigused (STLH) kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma. Nakatumise vältimiseks tuleb harrastada turvalist seksi. Kondoomi kasutamine ei ole oluline ainult HIVi (AIDSi põhjustav viirus) tõttu, nakatuda võib ka teistesse vähem tuntud suguhaigustesse. Alljärgnevalt on loetletud mõningaid sugulisel teel levivaid haigusi:

  • Gonorröa
  • Klamüüdia
  • Süüfilis
  • Trihhomonoos
  • Genitaalherpes
  • HIV
  • B-hepatiit
  • C-hepatiit
  • Papilloomviirus

Kas sa teadsid, et 

  • Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) uut juhtu. Kui jätta need haigused välja ravimata, võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid.
  • Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse suguhaigustesse, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni.

Kuidas vältida sugulise teel levivaid haigusi?

Turvaseks tähendab:

  • vahekorda, kus partnerit ei seata suguhaiguse nakatumise ohtu
  • partneri teavitamist endal esinevast suguhaigusest või suguhaiguse kahtlusest

Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, Sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei Sinul ega Sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid.

  • Kõigil muudel juhtudel on turvaseks kohustuslik:
  • Kasuta kondoomi nii tavalise vahekorra kui oraalse ja anaalse seksi ajal.
  • Pea meeles, et muud rasestumisvastased vahendid peale kondoomi ei kaitse Sind suguhaiguste eest!
  • Turvalise vahekorra jaoks tuleb oma partneriga aus olla.

Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?

Kui oled olnud kaitsmata vahekorras, võid tunda muret suguhaiguste riski pärast. Suguhaigused võivad põhjustada selliseid sümptomeid nagu vooluse teke, halb lõhn ja sügelus, kuid mitmed suguhaigused on nö “varjatud” ning kulgevad eriti haiguse varases staadiumis ilma igasuguste haigusnähtudeta. Mõned infektsioonid võivad näiliselt iseenesest taanduda, kuid haigus jääb organismi alles. Ainus viis haiguse esinemine kindlaks teha, on lasta ennast kontrollida. Mõned suguhaigused võivad ravimata jätmisel kahjustada reproduktiivsüsteemi ja teha hilisemas elus rasestumise keeruliseks või koguni võimatuks. Mõned võivad lõppeda surmaga. Ära lükka arsti juurde minemist piinlikkustunde pärast edasi. Pöördu oma arsti poole või spetsiaalsesse kliinikusse ja lase ennast kontrollida. Seal määratakse sulle haiguse esinemisel ka sobiv ravi. Uuri välja, kus asub sulle lähim sobiv asutus.

HIV ja AIDS

HIV on inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus, mis levib nakkust kandvate kehavedelike kaudu ning nakatuda võib mitmel erineval viisil:

  • HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse näiteks tupe, päraku, suguti või lahtiste haavade ja veenide kaudu.
  • HIV levib peamiselt kaitsmata tupe-, suu- ja pärakuseksi ajal ning nõelte ja süstalde ühisel kasutamisel narkootikumide, rohtude või steroidide süstimisel.
  • HIV võib levida ka vereülekandel ja organite siirdamisel. Tänapäeval on see Eestis peaaegu võimatu, sest doonoriveri ja doneeritud organid kontrollitakse.
  • HIV võib levida ka HIV-positiivselt emalt lapsele emaihus, sünnitamise käigus või rinnapiimaga toitmisel.

HIVi nakatunud inimene ei märka tavaliselt viiruse esialgseid sümptomeid kuna need on mittespetsiifilised ja tavaliselt kerged. Viirus paljuneb ja ründab vererakke, nõrgestades järk-järgult immuunsüsteemi. HIV põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi. AIDS on haiguse see staadium, kus immuunsüsteem on nii nõrk, et võivad tekkida erinevad nakkushaigused ja kasvajad. Ilma ravita kulub HI-viirusesse nakatumisest AIDSi väljakujunemiseni tavaliselt ligikaudu 9 aastat. AIDSi esmased sümptomid ei ole haigusele spetsiifilised, haiguse progresseerudes nõrgeneb immuunsüsteem sedavõrd, et võimalik on organite tõsiste haiguste nagu tuberkuloosi, kopsupõletiku ning kasvajate teke. AIDS ei ole veel ravitav, kuid saadaval on ravimid (sh retroviiruste vastased ained), mis võivad lükata edasi AIDSi väljakujunemist, parandada patsiendi elukvaliteeti ja pikendada elulemust. Rohkem infot seksuaaltervise kohta leiad Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt.

Laste ja noorte vaimse tervise kabinet

„Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine“ on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna poolt läbiviidav projekt. Projekti eesmärk on senisest efektiivsema ja kättesaadavama lastepsühhiaatrilise abi pakkumine projekti raames loodava Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse kaudu. Projekti rahastavad Norra toetuste programm „Rahvatervis“, Sotsiaalministeerium ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Lapsed on meie kõige kallim vara ning on väga oluline toetada laste ja noorte vaimset arengut ja toimetulekut. Sageli on lähedased või noored inimesed ise probleemi ees - kust ja kuidas abi otsida. Nüüd on Võru maakonnas olemas koht, kust küsida nõu ja abi. Lõuna-Eesti Haigla projektimeeskonda kuuluvad psühholoog Mariana Saksniit, õde Tuuli Kinsiveer ja sotsiaaltöötaja Kristi Kenk. Vajadusel on olemas tugi psühhiaatritelt nii Võrus kui ka Tartus. Laste ja noorukite vaimse tervise kabinet asub Lõuna-Eesti Haigla IV korrusel A korpuses kab 437. Vastuvõtule saab registreerida haigla registratuuri telefonil 786 8569, kodulehel www.leh.ee või e-posti teel registratuur@leh.ee.

http://www.kliinikum.ee/vaimsetervisekeskus/
https://www.facebook.com/vaimsetervisekeskus