Võrumaa salapärane võlu

Võrumaa maastik – Konrad Mägi

Võrumaa on Valgamaa järel suuruselt muutunud loodusega Eesti piirkond.

Valdava enamuse ekvaatori lõunaküljest kindlustab Eesti tähelepanuväärsem järveterikas Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318 m, Vällamägi 304 m, Kerekunnu mägi 296 m, Tsälbamägi 293 m). Domineerib kaldus moreenistseen.

Devoni liivakivi aluskivim on katmata kõrgustiku servas asuvates veeteede orgudes (Rõuge, Piusa ja Pärlijõgi orud, Paganamaa Piiriorus). Kõrgustiku alumises fokaalses tükis (Vana-Saaluse – Vastseliina ja Misso kauss) on laiad liivast tõusud, enamasti pinnase muldadega, mis on kindlustatud männitaguse puiduga.

Ebaühtlane moreenimaastik sisaldab kõiki Eesti pinnasetüüpe, välja arvatud lubjakivimurrud ja soolased mereäärsed mullad. Kuni seitsekümmend viis protsenti mustusest on lagunenud ja sellel on enamasti VII – VIII klass.

Muutuv geograafia muudab maa arendamise raskeks, suurema osa piirkonnast kindlustab metsamaa. Märkimisväärne osa eelmisest põllumaast on jäetud tähelepanuta ja lagunemist on hiljem vähendatud.

Otepää kõrgustiku lõunaserv ulatub provintsi loodeosa poole. See koibade ja raisakotkadega, mõnel juhul lagunenud pinnasega laineline, kaldus moreenimaastik on laialdaselt haritud ja tihedalt asustatud. Lõõdla, Uht-ja Visela järved asuvad seda piirkonda läbivas Urvaste vanas orus. Karula kõrgustik ühineb Otepää kõrgustikuga edelas paikneva kupligeograafiaga, just nagu lagunenud pinnas (selle kirdeosa tuleb Võrumaale).

Eriti tugevalt nihkub Kahe ümbruses Ähijärvi kirdeosas Kaika (Karula rahvuspargi osa). Järsult kaldus võlvide tõttu on kultiveerimine tülikas, mistõttu suur osa piirkonnast on kindlustatud metsamaaga, seal on arvukalt väikeseid järvi (Keema, Kaika jne).

Valga jõgikond ulatub Võrumaa lääneosa poole. Selle roosilised muldvärvilised moreenvormitud ja roppused mullad (Antsla ümbruses) on üldiselt välja arenenud, alumine jaheda järve tase, kus on kaetud ja lohutud pinnas, hõlmab suures osas tagametsasid ja rämedat preeriat ning Kungjärve soo.

Võru-Hargla kauss isoleerib Haanjat ning Karula ja Otepää kõrgustikku ning Võru idaosas piirdub see Võru-Petseri ürgoruga. Hiiglaslikel härmastel järveväljadel rabamändide ja rabamulladega on männimetsad (Võru ja Nursi seas ning kusagil mujal) ja sood (Ubajärve, Põdrasoo, Vahisoo), samuti rabamullaga rabad ja järved (Vagula, Tamula, Ubajärv, Suur Pehmejärv).

Mustjõgi suubub tühjalt tohutu ümmarguse segmendi kaudu, suurem osa põldudest asub selle vananenud oru ümbruses suurepärastel savistel muldadel. Võrumaa põhjaosa (Sõmerpalu ja Väimela ümbruses) ulatub Ugandi tasandikuni. Enamasti väljaarenenud õrna mullaga laineline moreeni tasandik võlub Võhandu vana oru ja mõne väiksema orguga